Kamikazed
Lisaks plahvatavale pommile
tabasid vaenlast ka põlema süttinud lennukikütus ja lennuki enda tükid. Kasutati erinevat tüüpi
lennukeid, kuid kõige populaarsem oli hävituslennuk Zero, mida sai kohandatult kasutada ka ühe
suure pommi transportimiseks. Kuid sõja lõpu poole hakati kasutama ka erinevate lennukite
vananenud ja aeglasi mudeleid, mille sansid Ameerika laevu tabada olid väiksemad. Suur osa
lühiajalise väljaõppega surmalendureid ei olnud võimelised ise navigeerima ja seetõttu juhatasid
neid mitmesajakilomeetril teekonnal vaenlase laevadeni kogenud pilootide juhitavad
saatelennukid. Saatelennukid kaitsesid ka kamikazesid ameeriklaste hävituslennukite eest ja
fikseerisid õnnestunuid rünnakuid. (Õun, Ojalo 2011: 188)
Erirünnaku- ehk kamikaze-missioonideks kõlbasid isegi kõige väiksemate kogemustega lendurid,
kui kogenud piloot juhtis nad sihtmärgi juurde
annaabi.ee 
