Pirita klooster
Õue ümbritses igavikku sümboliseeriv "lõputu tee" ristikäik, kogunemis- ja
jalutuskoht.
Eeskirjade kohaselt pidi kirikus olema 13 altarit, mis kandsid apostlite nimesid, nii et
igal preestril oli nö. oma altar ja apostel. Lisaks oli kirikus veel mitu kõrvalaltarit, s.h.
Püha Birgitta altar.
Pirita klooster oli ka rahvusvaheline palverännupaik. Ruumid külalistele toetusid
kiriku välisseina loodenurgale.
Pirita klooster sai keskajal tegutseda peaaegu 175 aastat. Surmakella lõi kloostrile
Liivi sõda(1558-1583) kui ka 1564. aasta kevadel kloostri majanduskeskust
laastanud tulekahju. Juba Liivi sõja algusaastatel arutas Tallinna raad kloostri
lammutamist strateegilistel kaalutlustel, kuid rüütelkonna vastuseisu tõttu
lammutamisideed ei teostatud. Oli ju aasta varem (1559) samadel põhjustel
lammutatud ka Jaani seegi kirik. Ränk hoop tabas kloostrit 1577. aastal, kui Vene
tsaari Ivan IV väed rüüstasid Tallinna piiramise ajal põhjalikult ka Pirita kloostrit
annaabi.ee 
