Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt
karistuste määramisel oli kirikul üsna suur osatähtsus.
Valgustusajalhakkasid levima ideed, mille kohaselt peab ilmalik õigusemõistmin
e kuuluma ilmalike riiklike kohtuteainupädevusse. Inimest saab karistada
ainult teo, aga mitte mõtete eest .Uuenduslikud ideed jõudsid seadustikesse
alles XIX saj. esimesel poolel. 17 sajandi II poolel tekkis Kesk-Euroopas
karistuse uus eesmärk. Karistus hakkas muutuma talumatute valude
tekitamisest ja kurjategija surmakaudu ellimineerimisest süsteemiks, mille
eesmärgiks oli isiku õiguste äravõtmine. Karistus ei olnud suunatudenam
inimese keha vaid hinge vastu. Kui enne seda oli karistajaks valitseja, siis nüüd
siirdus see roll üleriigivõimule. Selline muutus ei toimunud rahumeelselt, vaid
oli mõjutatud Prantsuse revolutsioonist ja Euroopastoimunud poliitilistest
võitlustest, mis muutsid oluliselt ühiskonna ülesehitust .Suurem muutus toimus
siis, kui 1787.a
annaabi.ee 
