Mustpeade maja
aastal ning riigiusuks
381. aastal). Julgustatuna Mauritiuse ja veel kahe leegioni ohvitseri eeskujust, keeldusid
sõdurid kristlastele vastuvõtmatuid korraldusi täitmast, mispeale kogu leegion hukati.
Pühakute elulugude uurijad kahtlevad sügavalt selle pärimuse tõepärasuses, küll aga võib
kindel olla, et selles ei kahelnud keskaegsed ristisõdijad ja kaupmehed, kelle hulgast tulid ka
Vana-Liivimaa koloniseerijad. Neile võis lugu surmakartmatust kristlasest sõdurist
Mauritiusest pakkuda innustavat eeskuju.
Mustpeade Skraa
Nagu iga keskaegset vennaskonda, nii iseloomustas ka mustpäid tugev ühtehoidmine ja
vastastikune eestkoste. Oma vennaskonnakaaslase au ning heaolu eest seismine kuulus
enesestmõistetavate moraalinormide hulka. Sarnaselt teistele vennaskondadele ühendas ka
mustpäid mitte ainult ametialane tegevus, vaid vähemalt samal määral ka ühised
seltskondlikud ettevõtmised ja kiriklikud toimingud