Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused
trans. John Bowden. Seabury Press, New York
1980, lk. 675.
12
Sealsamas, lk. 728.
13
Schillebeeckx on ka siinkohal ettevaatlik: ta möönab, et vahel võib kannatus muuta inimest tundlikumaks või isegi
muuta tema elu, ent lisab kohe: ikkagi on kannatust maailmas ülearu palju (sealsamas, 724-725).
14
“Karu süda”, lk. 150
15
Nikolai Baturin, “Kentaur”. Eesti Raamat, Tallinn 2003, lk. 538
“sünnikisa nagu jätkas surmakarjet, oli vaid veidike pikem ja optimistlikum“16. Surma jätkab sünd,
mitte lunastus ja igavene elu – kristlikust maailmamudelist jääb Baturini looming eraldiseisvaks.
III
Ei aristotellik eetikafilosoofia ega kristlik moraaliõpetus tunne eetilise ja esteetilise seostamist –
Baturinil aga käib eetiline õnnevastasus kokku nii valu kui ka iluga. Baturinlikud kannatused on
kaunid, neid esitatakse lausa ihaldusväärsetena – otsekui pannes lugejat endalegi kannatusrohket elu
soovima