ETRUSKI KUNST
Üldine laad olevat võrdlemisi elav, kuid kahjuks tihti maneerlik või isegi abituseni burleskne.
Lisaks Kangilaski ja Alpatovi käsitlustes väljatoodule mainib ta, et lisaks rõõmu kujutavatele
maalidele leidus ka mütoloogilisi pilte, mille hulgas sageli oli kujutatud ka allmaailma ja seda
eriti süngel ja õudsel viisil. (Vaga 1999: 105)
Süngete hauamaalingute tekke põhjuseid on analüüsinud ka Jansen. Ta (Janson 1995: 168)
toob välja, et süngete surmainglite ilmumine hauamaalidele on etruski kunsti hilisem nähtus ja
ta seostab seda klassikalise kreeka kunsti mõjudega. Sellega kaasnes ka tõsine uskumuste
muutumine. Uute arvamuste põhiideeks on inimelu sõltuvus võitmatutest üleloomulikest
jõududest ning sellest lähtuvalt on surm mitte enam jätkuvus vaid lõplik eraldatus. Sellistel
maalidel on tihti kujutatud surmadeemoneid, kes võitlevad omavahel lahkunu hinge pärast.