Faust
teda tavaliseks koeraks, kes neil niisama järel käib. Võrreldes Faustiga leppis Wagner
vähemaga, ta ei püüelnud kõigi maailma teaduste poole ja arvatavasti seepärast oli ta
enda ja oma eluga rahul, samas kui Faust tundis, et ta ei ole siiski midagi õppinud ja, et
miski on tema elust siiski puudu.
1.3 Faust tahab endalt elu võtta, sest ta ei leia enam mõtteid elamiseks. Elu tundub tema jaoks
nii sünge, töötuba lausa hauana. Tema surmaidee avaldub teoses hästi: ,, Täis hirmu
virgun unest valvele: ma tahaks kibedasti nutta, et ees on jälle päev, kes kurt mu palvele,
kõik, kõik mu soovid maha tallab, mutta.../--/ Ja kuigi võim ja vägi jumalal on hinge
põhjani mind vapustada, ta täidab mind, mu jõud on teada tal, kuid ikka ilm käib tuimalt
oma rada. Nii nagu koormat kannan olemist ma surma ihates ja elu vihates."
(,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 70-71). Sellega annab Faust selgelt
annaabi.ee 
