Eetika
perifeersetele aladele. Sellest tuleneb see, et pealtnägija (kui alati olev keegi kes näeb pealt) saab olla vaid inimene ja kui
inimene pealt ei näe siis vastutust ei järgne. Nii nagu on eetilisusega tänapäeval on ka surmauskumustega- need on inimesest
kaugeks jäänud koos looduse ja jumalustega. Inimesed on üle läinud materjalismile- sõltuvus keskkonnast on vähenenud ja
vastasmõjudel (väel) ei ole enam nii suurt tähtsust.(lk 47)
· Kust tuleb euroopaliku kultuuri surmaeitus?
Inimese suhe surma on euroopalikus kultuuris tugevalt negatiivne. Surma peetakse hirmutavaks, koledaks ja mõtlemist
temast peetakse tarbetuks või ka kahjulikuks. Seletus sellele oleks 1. ja 2. mailmasõja mõju- miljonite inimeste õigustamatu,
anonüümne surm võõrutas inimesed mõtlemast surmale. Selline ühekülgne kohtumine surma hävitajaloomusega on
põhjustanud kultuurilise soki (lk 130)