Naised vabadussõjas
aastal samba
kavandite võistlus eesmärgiga püstitada Tallinna Kaitseväe kalmistule väärikas mälestusmärk
Vabadussõja kõrgematele juhtidele. Esikoha saavutas arhitekt Edgar-Johan Kuusiku kavand. Soome
graniidist ausammas valmistati Jürgensi kivitööstuses. Monumendi esiküljel oli ümmargune
bareljeef maoga võitlevast sõjamehest, mida ümbritses tekst ''Vaba Eestile surmani truu''.
Tagumisele küljele raiuti maetute nimed sünni- ja surmadaatumitega. Mälestusmärk avati 10.
septembril 1933. aastal.
Kavandi järgi oli mälestuskompleksis kõrgematele sõjaväelastele ette nähtud 12 hauaplatsi.
Esimesena maeti sinna 27. juunil 1932. aastal kindralmajor Ernst Põdder. Sama aasta 17. oktoobril
sängitati tema kõrvale kindralmajor Johan Unt. Enne Teist maailmasõda sellele platsile rohkem ei
maetud.
Oletatavasti purustati mälestusmärk koos mälestusehisega 1950. aastal. Tänaseks on säilinud vaid
bareljeef kahe maoga võitlevast mehest
annaabi.ee 
