GERONTOLOOGIA
Üldiselt on teadvustanud surmahirmu vanuritel vähem ja noortel rohkem. Põhjus on muuhulgas
selles, et eakad inimesed on oma elus mitmeid kordi kohtunud surmaga ja ka pidanud loobuma
paljudest asjadest, näiteks halvenenud tervise tõttu. Sellised asjaolud on nad pannud leppima oma
elu ajalikkusega ja surma paratamatusega.
Kui sureva haige surmahirm on väga suur tuleneb see varasemal eluperioodil esinenud ahistusest.
Surmahirmu ja surmaahistuse määr ja iseloom on alati seotud inimeste eluloo ja ümbruskonna
mõjudega. Need kes on kogenud elus vähe muutusi või on osanud oma kriise läbi töötata,
suhtuvad oma ellu ja surma tihti leplikult. Keda surm väga hirmutad need on enamasti ka elusse
puutuvais küsimustes ängistunud.
Vanuri kogetud üksildus lisab surmaängi. Suur osa surmahirmust tuleneb kartusest, et peab
kannatama valu. Kui nendest hirmudest räägitakse tundub kergem ka surmaga leppimine. Paljud