Tõde ja Õigus II Terve tekst
Ja ütelge nüüd
ise, kas on eesti rahval midagi karta, kui meie teda kõigest südamest armastame, kui rahvas ise
ennast kõigest südamest armastab? Ei, niisugusel rahval ei ole midagi karta, tema peab elama,
sest armastus on elu. Poisid, armastage siis eesti rahvast, armastage iseendid, nagu armastab
end inglane ja sakslane. Armastage eesti rahvast, aga olge truud oma keisrile, sest tema käes
on meie eluvõtmed ja surmaahelad."
Kui saabus surmasõnum, teatas direktor, et tema on tellinud erilise mälestus-jumalateenistuse
ja et sinna läheb igaüks, kelles on eesti verd. Aga nähtavasti oli eestlaste seas vähe neid, kelles
oli eesti verd, sest kirikusse oli ilmunud ainult käputäis inimesi, härra Maurusegi kasvandikest
peaasjalikult need, kes elasid pansionis ja keda otseteed käsutati kirikusse. Ei olnud kerge
pääseda sellest orjusest, sest poisid pandi koolimaja ees ritta, ikka kaks kõrvu, väiksemad ees,