IMIKUTE ÄKKSURM
oksendamisest, kõhulahtisusest ja võimalikust traumast, samuti lapse asendist tema leidmisel.
Välisel läbivaatusel tuleb otsida märke võimalikust traumast või vägivallast ja vajadusel teha
röntgenülesvõte näiteks luumurdude ilmestamiseks. Laboratoorsete analüüside otstarbekus
sõltub surma hetkest kulunud ajast, sest pärast surma toimuvad kehaga ja kehavedelikega
muutused kiiresti ja need ei pruugi peegeldada surmaaegset seisundit.
Surmast tuleb teatada politseisse. Samuti tuleb läbi viia kohtumeditsiiniline lahang, mis annab
lõpliku vastuse selle kohta, kas surma põhjus selgus või mitte.
Soomes ja teistes Põhjamaades esineb imikute äkksurma sagedusega 0,6 juhtu 1000 imiku
kohta, mis on vähem kui lääneriikides, kus sagedus 1000 imiku kohta on 24.
Perekond, kus imiku äkksurm on juhtunud, vajab toetust, sest olukorra äkilisus ja seletamatus
vapustavad nii vanemaid kui pere teisi lapsi