Eutanaasia
Siit tuleneb aga teatud vastuolu eetilise ja teoloogilise aspekti vahel. Kes
teab, kuidas Jumal inimese elu piirid määrab ja kuidas suudab inimene
Jumala tahte ära tunda? Jumal ei ole loonud inimest tahtetuks mehhanismiks
ja kui arst otsustab inimese elu "kunstlikult" pikendada, kas pole see siis
Jumala tahe ja inimese soov teisele inimesele Jumala poolt antud elu kui
kõrgeimat andi alles hoida (2., lk 25)?
Eutanaasiaalases õiguskirjanduses on näiteks osutatud asjaolule, et ravist või
surmaabist loobumine võib olla tingitud soovist käia lõpuni see tee, mis
arvatakse olevat Jumalast või saatusest määratud. Selles mõttes tuleb
nõustuda väitega, et ei saa rääkida inimese õigusest sellele, mis nagunii on
tema vääramatu saatus, küll on aga inimesel õigus soovida selle vääramatu
saatuse väärikat teostumist. Sellest lähtudes ei ole teoloogid passiivse
eutanaasia vastu (3., lk 1820).
Inimeselt elu võtmise keeld põhineb fundamentaalsetel ning sügavalt