Eesti ajaloo exami materjal
maavabadeks, adratalupoegadeks, üksjalgadeks ja sulasteks. Vana-Liivimaa üldine
jõukus parandas talupoegade olukorda. Põllumajanduses valitses kolmeväljasüsteem.
Talus oli keskmiselt 3-5 meeshinge, mitu hobust, härga,lehma ning muid loomi.
Suuri katsumusi tõi kaasa Liivi sõda /1558-1583/. Külad jäid kaitsetuks, kasvasid
koormised, talupojad võeti sõtta. 1560 toimus talupoegade ülestõus, et võidelda end
vabaks aadlist ja mõisatööst, kuid see suriti maha. Põhjasõjal /1700-1721/ tabas
talurahvast katk ja suur nälg. Rootsi kuningas nõudis et talupoegade pojad saaksid
haridust koolis. Karl IX mõistis hukka teoorjuse ja nõudis talupoegadele teistega võrdseid
õigusi.
XVII sajandil: Kasvas mõisate arv. Rõhku pandi teraviljakasvatusele, eriti
rukkikasvatusele.. Sai alguse kivikoristus ja kiviaedade ladumine ning hakkati põlde
väetama. Põhjasõja lõppedes tuli talupoegadele koormisi veel juurde ning sõjavägi
annaabi.ee 
