Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite
ja kaunistustes.
15.-16. sajandil asendusid varasemad umbkuued hõlmadega pikk-kuubedega, mis olid
meestel ja naistel ühesuguse lõikega. Meeste pidulikuks peakatteks oli kõrge vildist
kaapkübar. Saksa käsitööliste vahendusel tuli linnades tarvitusele vokk, mis hakkas ka
maal, alguses küll mõisates, levima, kodunedes taluperes 18. sajandiks. Varem kedrati
lõnga kedervarre ehk värtnaga. Kui keskajal olid suririided veel rikkalikult kaunistatud,
siis nüüdsest lihtsalt valged (valge särk või valge linane rüü). 16. sajandi algusest
pärinevad ka esimesed teated külarätsepatest kuueseppadest ja kasukseppadest. Nad
pärinesid talurahva hulgast, õmblemisoskuse olid omandanud vanematelt räsepatelt, kelle
juures nad õpipoistena olid töötanud. Hakkas levima ka helmestikand seeliku allääre
kaunistamisena (kudrustükk ehk kõverik), varem viljeldi metalltikandit. Ehete kujundusse
annaabi.ee 
