Vene muusika
Ühiskondliku liikumise mõtte kandjad olid nn. revolutsioonilised demokraadid
(Belinski, Herzen, Tsernõsevski, Dobroljubov), kes nägid kunsti ülesannet elu
varjukülgede näitamises ja hukkamõistmises. Kirjanduses avaldusid need põhimõtted
kõige selgemini nn. kriitiliste realistide Saltõkov-Stsedrini ja Nekrassovi loomingus,
aga ka L.Tolstoi ja Dostojevski romaanides. Kujutavas kunstis peegeldub ajastu
kõige selgemini rühmituse ,,Peredviznikud" töödes. Repini, Surikovi, Kramskoi jt.
ajaloolised monumentaalmaalid olustikumaalid ja portreed ( näit. Surikovi
,,Bojarinna Morozova", Repini ,,Kurski kubermangu ristikäik", Polenovi ,,Moskva
tagaõu", Repini Mussorgski portree, Perovi Dostojevski portree jne.)
Nende aastate üheks iseloomulikuks jooneks muusikas oli võitlus kahe suuna vahel.
Need olid nn. uus vene muusikakoolkond, keda rohkem tuntakse ,,Võimsa rühma"
nime all ja mõõdukas akadeemilisus, eesotsas Anton Rubinsteiniga. Eesmärk oli sama
annaabi.ee 
