Tallinna Püha Miikaeli klooster
saab sellele ladestunud ehitusjäätmete kihi seostada kloostrihoonete tekkimisega 13.
sajandi keskpaigas. Kolmandast kaevandist, uue refektooriumi alusesest keldrist avastati
täitepinnase eemaldamise järel reoveekollektor ning hüpokaustahi. Ahju eesruumidest leiti
14. sajandi alguse keraamikat. Põhjatiiva siseruumides asunud neljanda kaevandi töödega
taheti välja selgitada ruumide algne põrandatase, sellest madalamaid kihte uuriti surfidega.
Välja kaevati kahe tulekoldega, refektooriumi kütmiseks kasutatud kerise ning tellistest
laotud leeasemega köögiruum. Nende arheoloogiliste uuringutega näidati, et kloostri pikk,
mitmete ümberehitustöödega 380 aastane ehituslugu on väga keerukas. [ 3, lk 73, 76, 84,
86]
2004. aasta suvel toimusid päästekaevamised 161,5 m² suurusel alal, endise kloostri
krundil, Suur-Kloostri 2 kinnistul, millel varem uuringuid toiumunud polnud.