lõpmatu jada. Vananemine on loomulik elusorganismide omadus. Nagu iga laev jõuab ükskord sadamasse, saab samuti iga inimelu loomuliku lõpplahenduse. Surm on paratamatuim sündmus elus ning ühtlasi elu lõpp-punkt. 26. oktoobri ,,Aktuaalses kaameras" ilmus uudis, kus teatati, et 93-aastane vanaproa lõpetas näljastreigi, mis oli alustatud soovist surra. Eakas naisterahvas teeb ametivõimudele taotluse, milles soovib eutanaasiat. Eutanaasia ehk suretusabi on paranemislootusteta ja piinlevas seisundis inimese surma protsessi kiirendamine. Kui inimene on oma päevad ära näinud ja valmis lahkuma, on elamise kohustus lõppenud. Eeldusel, et kuskil eksisteerib teispoolsus, koht, kuhu minnakse pärast füüsilise keha funktsioneerimist, võib arutleda sellise paiga olemasolu üle. Kristluses, nagu mitmetes teistes usundites, on parem paik, mis ootab inimesi pärast igavest lahkumist maiselt pinnalt. Selline
või rahvuse eelistamisest... Selle "moodsa moraali" esimene läbiumurre toimus siis, kui seadustati karistusvaba abort esimese kolme raseduskuu jooksul - sellega seati hüviste vaagimisel tulevaseks emaks saamise õnnetus loote eluõiguse suhtes ülimuslikuks. Sama lugu on ka enesemääramisõigusega halastussurmaks (4., lk 2380-2381). Kui kaua tuleb säilitada inimelu... ...näiteks apallilist (ajukooretut) elu intensiivmeditsiiniliste võtetega? Vatikani selgitus suretusabi kohta aastast 1980 ja American Medical Association`i avaldused 1973. ja 1986. aastast kõlavad peaaegu ühtmoodi: neis öeldakse, et ravi ei ole enam "mõttekas", kui selleks vajatakse "erakorralisi abinõusid". Singer väidab õigistatult, et "mõttekas" on suunatud oodatavale elukvaliteedile ja "erakorralise" tähendus piirneb "eriti kalli" ja "protektsionismiga". Niimoodi mõistetud eetika tuleks ka pühaduse printsiibist lähtudes hukka mõista. Et aga Singer inimelu lõpetamist ei pea
annaabi.ee 
