Oleme kuulnud, et eestlase lemmik toit on teine eestane. Arvan, et see tuleneb sellest, et rahvas tunneb, et neil pole mõjuvõimu riigi elus ja kultuuris kaasa rääkida ning ei usum et see problem kunagi laheneb. Oma seisukohta näitavad teise inimese peal välja. Eestasi on vähe ja jääb iga aastaga vähemaks. Elame 21. sajandil. Noorte inimeste ootused ja lootused on teised. Kas tahame, et noored lahkuvad siit riigist ja Eesti jääb pensionäride vabariigiks ning peale selle suretaks kultuuri? Eestlaste ja Eesti riigi probleem on see, et me ei taha aru saada tõsiasjast, et me pole suurrahvas, me ei saa oma rahvast raisata. Iga eestlane ja eestimaallane on kultuuri säilimise jaoks oluline. Iga eestlane on potensiaalne ärimees, tealane, kunstnik või kes teab veel mida. Igas inimeses on potensiaali millekski ja see tuleb oma kultuuri, riigi ja rahva hüvanguks tööle panna, et areneks kultuur ja liiguks kaugele.
Täpselt nii kui võib kaduda praeguseks loomulikud tegevused võib ka kaduda igasugune sotsiaalne võrgustik. Inimesed ei oska enam teineteisega suhelda, suheldakse vaid virtuaalsel teel. Kogu selle infoühiskonna kirjeldava teksti peale mõeldes, tundub, et Eesti jaoks ei ole infoühiskond parim väljapääs. Kui niigi väikeses riigis viia kogu suhtlus vaid virtuaalsele tasandile, arendades uusi programme ülemaailmseid jne, siis see suretaks riigi kui enda välja. 30 aasta pärast kaoks ka tõenäoliselt suuremas osas Eesti keel ja rahvas. Meie riik ujutataks üle välismaalastest ja investoritest, kes soovivad vaid kasu enda riigi jaoks. Sest tegelikkuses ei huvita kedagi kellegi teise heaolu, tähtis on vaid, et endal läheks hästi. Tööstusühiskond Tööstusühiskonna tekkimisel muutus inimeste elu äärmiselt kergemaks. Kui hakati kasutama
annaabi.ee 
