Antiikaja naine
Kõrgklassi tütarlapsed abiellusid 11-17
aastaselt. Alamkihi tüdrukud abiellusid 12-18 aastaselt ja poisid 19-21 aastaselt.
Tavaliselt kestsid antiikaja abielud 10-15 aastat.
Lahutamine ja laste adopteerimine oli antiikses Roomas palju kergem kui keskajal või
Euroopas. Rooma ühiskond pidas abielulahutust kurvaks paratamatuseks. Protsess
kohtles karmimalt naist,eriti varanduseta naist.
Uuesti abiellumine oli tulenes lühikesest elueast, et mehed abiellusid vanemalt kui
naised ja sünitusel suremustest. P
Pereliidud olid tähtsad, muutus tavaliseks laste adopteerimine. See toiming polnud
suunatud bioloogilise järglase ega lahutus abielu vastu, vaid adopteerimine oli nii
nime kui ka varanduse edasiandmiseks.
Naised kaitsesid lahutuse puhul perekondlikku privaatsust riigi sekkumise eest.
Kahjuks, lahutuses ei tuntud elatusabi naisele, ta ei kuulunud mehe perekonda. VI
sajandil esitati koodeksis,et lahutuses süütu pool sai lapsed enda hoole alla, aga kulud
maksis alati isa, v.a
annaabi.ee 
