Maailmakirjandus I. Antiik.
ambivalentsusele, määramatusele, illusoorsusele, s.t. me ei tea kunagi, kes täpselt üht või teist
lugu jutustab või vaatleb. Algusest peale on aga ka teisi jutustajaid: muusa, erinevad jumalad
jne. Kuna jutustatav lugu tuleneb kahest allikast, Homerose eri eepostest, on
jutustamistehnika üles ehitatud Iliase ja Odüsseia lugude omavahelisele opositsioonile. Samas
on jutustatava aja ja jutustamisaja suhe pidevalt kõikuv. Tüüpiline näide on tapmis- ja
suremisstseenid, mis kõik on venitatud eepiliste võrdluste, otsekõnede ja kirjeldustega
tegelikkusest pikemaks. Päris-narratiivile on siin vähe ruumi, peaasjalikult tegeldakse
toimunu kommenteerimise ja selle üle järele mõtlemisega. Jutustatav lugu on väga kindlalt
jagatud raamatu piiridega. Teos koosneb 12 laulust, millest igaüks käsitleb absoluutselt
terviklikku tegevust.
108. Iseloomusta Vergiliuse Georgica struktuuri ja funktsiooni.
annaabi.ee 
