Uusaeg konspekt
saj II poolt ei mõjutanud arstiteadus mingilgi määral inimeste rahvastikku:
suur hüpe toimus selgelt enne, et arstiteadus jõudis nii kaugele, et oleks suutnud mingit
mõju hakata rahvastiku suremuse vähenemisele. Enne 19.saj keskpaika puudus
teadmine haiguste levikust ja nende ravimine toimus pimesi ja veel vähema
efektiivsusega kui rahvameditsiin. Ravi suudeti pakkuda väga üksikutele haigustele.
Haiglates polnud hügieenitingimusi ja seal olis uremus palju suurem kui kodudes(pigem
suremispaik). Samuti avaldas Mckeown kahtlust vaktsineerimise tulemuslikkusele,
lisaks puudutas see nii ävikest osa elanikkonnast, et see oleks avaldanud tulemust
rahvastiku statistikale. Sellele on viimasel ajal vastu väidetud. Alles 20.saj algusest
saame rääkida, et arstiteadus avaldas mingisugust mõju suremuse selgele vähenemisele.
Kõige suuremateks haigusteks 19.sajandil olidki koolera ja tuberkuloos. 19.saj osad
haigused kadusid(muhkkatk), aga ka kaks uut haigust (lastehalvatus, meningiit).
annaabi.ee 
