Mis see on, mis ärkvel hoiab hinge?
Mõned suudavad leppida ajutise mõõnaga, näha peidetud võimalusi ja mõista elu heitlikkuse
seaduspära, teised aga mitte. Ei saagi oodata, et igaüks suudaks Sisyphose kombel oma
saatust trotsida, aga mis see on, mis teeb ühest võitleja ja teisest allaandja?
Varasemalt kogetu ja sellest õpitu; looduse, pere ja keskkonna poolt kaasaantu kogu see
kompott, mida kutsustakse iseloomuks, määrab selle, mille nimel me elame, aga mille
puudumisel me ka sureks ja suremegi nii vaimselt kui füüsiliselt.
Mis see siis on, mis hoiab ärkvel hine? Igaühel on midagi, mis neid võitlema paneb, igaühel
isemoodi. Mõnel lootus või vastutustunne, teisel trots, kas või kadedud, saamahimu
liikumapanev jõud on meis kõigis, vaid süüde on erinev. Allaandmine ja käegalöömine
tulevad siis, kui me just sellest enda jaoks oluliseimast ilma jääme.