"surematuile" - 1 õppematerjal

Seneca moraalikirjad Luciliusele

Ka need mandunud ja madalahingelised ütlevad, et ülimates valudes, ülimates hädades pole tark ei õnnetu ega õnnelik. Kuid see on usutamatum usutamatust. Sest ma ei näe, kuidas saaks oma tipust kukutatud voorus mitte täielikult alla veereda. Ta peab õnne kas võimaldama, või siis ta ei saa sellest võimest ilmajäetuna takistada õnnetuks muutumisel. Püstiolevana ei saa teda minema saata; ta peab jääma kaotajaks või võitjaks. (27) "Ainult surematuile jumalaile," öeldakse, "saab osaks voorus ja õnnelik elu, meile aga jääb mingi vari ja sarnasus nondest hüvedest. Me läheneme nendele, kuid ei saa neid kätte." Kuid mõistus on jumalatele ja inimestele ühine: nendel on ta täiuslik, meil täiustamist võimaldav. (28) Lootusetuseni viivad meid meie pahed. Teisena järgneb targale too, kelles parima säilitamiseks on vähe püsivust, kelle otsus ikka veel ebakindlana kõigub