et oli otsustanud inimesi abistada ning avaldas neile tule saladuse. Taevaisa andis käsu oma teenrile võtta Prometheus kinni ja viia Kaukasuse mägedesse, kus need neetisid õnnetu kõrgetipulise kaju külge ahelatega, mis olid murdmatud ja nad ütlesid talle: "Igaveseks peab su lubamatu kingitus sind rõhuma. ja see, kes vabastab su, veel pole sündinud. See olgu tasu sinu inimeste aitamise eest. Sa taevalisena ei mõistnud karta taevalise viha, vaid andsid surelikkudele pälvimatu au. Seepärast valvama nüüd pead siin kurba kaljut, ei puhkust, und, ei hinge tõmmet sa saa. Oiged olgu sinu kõne, hädaldus su ainsad sõnad." Lisaks selle tuli iga päev kotkas, kes nokkis Prometheuse maksa, mis valmistas talle kohutavaid piinu. Vahel eksisid ka jumalad ise. Näiteks oli Zeus kõige truudusetum abikaasa, kuid teda oli raske karistada. Truu ei suutnud olla oma mehele ka Aphrodite. Kui
maailma päevadega, mis olid enne inimest? No vaadake, lapsed, neid päevi arvataksegi Niiluse muda järele ja nõnda ongi leitud, et muda on vanem kui maailm, s. t. kui inimene, nii et see käib kirjasõnaga ilusasti kokku: enne muld, siis inimene, sest muidu poleks ju jumalal olnud võimalik inimest mullast teha. Enne igavene muld, siis alles igavene inimene. Kui kaua see igavene muld on elanud, seda ei tea vististi keegi, armsad lapsed. Ja kuigi jumal teaks, siis ei ütle ta meile surelikkudele seda kunagi. Aga kas temagi teab? Kas võib üks igavene teisest igavesest midagi teada? Mis on igavene? Kes teab? Priimus! Paas! Teie ei tea? Mina ka ei tea. Vana pea ei hoia enam kinni, niisugune häda on inimesel vana peaga. A--a! Aga seal taga teab ju keegi. Mis on teie nimi? Lible? Väga ilus nimi! Ilusa nimega mees ütleb meile, mis on igavene." ,,Igavene on see, mis oli, on ja jääb," ütles Lible. ,,Nii," lausus õpetaja. ,,Väga õige! Ilusasti öeldud
annaabi.ee 
