VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE
Üle terve Viljandimaa on palju
turbamaardlaid. Eriti aga maakonna kirdeosas. Põhja,-Lõuna,-ja Kesk-Viljandimaal on
palju karjääre. Samuti on seal ka mõned turbatootmisalad. Põhja-Viljandimaal on ka üks
dolomiidimaardla ja Lääne-Viljandimaal üks savimaardla. Kruusamaardlaid on kaheksa,
ja need asetsevad maakonna idapoolel. Liivamaardlaid on üle terve Viljandimaa
tihedalt. ( vaata ka Lisa 2)(Viljandimaa.maavalitsus.ee) Tuntuim Viljandiamaa karjäär
on Paistu vallas asuv Supsimari II kruusakarjäär.(maavarad.ee)
Põllumajandus
2010 oli Viljandimaa teravilja koristuspinnalt (33 846 ha) Eestis 3. kohal, saagikus
(2722 kg/ha) oli Eesti keskmisest (2761 kg/ha) ainult pisut väiksem. Otra koristati 12
043, nisu 9284, kaera 4251 ja rukist 1683 hektarilt. Kartulit saadi 630 hektarilt 10 820
tonni. Piimaveiseid oli 7600, keskmine piimatoodang 5037 kg lehma kohta (Eesti
keskmine 5432 kg). Sigade arvult on Viljandimaa Eestis esikohal (122 800), enamiku
annaabi.ee 
