Ida-Virumaa rahvakultuur
11
ENDISAEGSE VIRUMAA TANTSUVÕIMALUSED JA
TANTSUD
Valdav osa tantsudest, mida praegu eesti rahvatantsuks ehk folkloorseks tantsuks nimetatakse,
on tegelikult eesti talupoja kunagised seltskonnatantsud, mis nüüd pole enam moes.
Meelelahutusliku tantsu õhtuid peeti harilikult pühapäeva õhtuti suvel väljas, talvel
talutubades. Neil on mitmesuguseid nimetusi: lamakas ehk lämakas, säru ehk särud ehk
külasärud, suprik ehk subrik, külapidu, tantsuõhtu ehk tantsud, ball, pitspall ja simman. Enne
särusid oli külanoorte peamine tantsupaik ilmselt kõrts.
Võiks ajajoonele märkida järgmised lõigud:
Kõrtsis, talutoas, seltsimajas, lõbud, särud, pidud.
Loomulikult olid üleminekud sujuvad ja teatud aja jooksul eksisteerisid erinevad võimalused
samaaegselt.
Tantsunimesid on Virumaalt fikseeritud väga palju, kuid arusaadavaid tantsukirjeldusi ainult
annaabi.ee 
