Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia
6. Immunoloogiline tolerantsus (tsentraalne ja perifeerne).
Immuunsüsteemi funktsioon: kaitse haigustekitajate eest (neid elimineerides); tolerantsus oma kudede
suhtes (tüvirakkudest genereeritud T ja B lümfotsüütide abil; TCR ja BCR oluline roll); st
immuunsüsteemi põhiülesanne on eristada oma ja võõrast.
Immuuntolerantsus – mehhanismid, mis tagavad antigeenspetsiifilise adaptiivse immuunvastuse (B ja
T-rakud) vältimise või supresseerimise kehaomaste antigeenide ehk potensiaalsete autoantigeenide
suhtes kahjutute võõrsubstantside (näit kommensaalsed toidubakterid, toiduantigeenid) suhtes.
Tsentraalne tolerantsus – arenevate (ebaküpsete) lümfotsüütide positiivne ja negatiivne
selektsioon primaarsetes lümfoidorganites: a)T-rakud tüümuse; b)B-rakud luuüdis
Perifeerne tolerantsus: immunoloogiline ignorantsus, autoreaktiivsete lümfotsüütide anergia või