teostamist" sätestav norm toonud lisaväärtust rahva õigusteadvusesse riigiõigusliku paradigma muudatuse sisseviimise seisukohast. Taandub ju lõppastmes suveräänsuse ,,jagamine" ja ,,mitmetasandiline teostamine" küsimusele sellest, millise ,,suveräänsusele" pretendeeriva subjekti seisukoht asja otsustamisel on määrav. Juristi jaoks seondub õiguse eksisteerimine eri tasanditel kohalikul, riiklikul ja supranatsionaalsel eeskätt küsimusega, kuidas valida kattuva reguleerimisalaga ja omavahel vastuolus olevatest normidest see, mis kuulub kohaldamisele. Ei saa olla juhus, et mitmete välisekspertide soovitused EL-ga ühinemisest võimaldatavate PS muudatuste kohta kattusid selles, et EL õiguse ülimuslikkuse (esmasuse) doktriin toob kaasa olulisima riigiõigusliku muudatuse, mille kajastamine PS-s on möödapääsmatu. Selle küsimuse lahendab PSTS § 2.
sektori rahandusega? Avaliku sektori peamised elemendid on avalik-õiguslikud asutused (nt Haigekassa, ülikool), riigiasutused (nt EL ja ÜRO, valitsus ja kohalik omavalitsus) ja avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia). ASR-iga seostuvad nad selles mõttes, et pakuvad kõik mingeid hüviseid, nagu õiguskaitse, haridus jne. 39. Millised on riigivõimu teostavad asutused võimutasandite lõikes: supranatsionaalsel, riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil? Supernatsionaalsel ehk riigiülesel tasandil seisavad näiteks EL-i toimimiseks loodud asutused nagu Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus. EI, need on riigiülesed: lk 42 “EL toimimiseks loodud administratiivsed asutused on Eesti suhtes riigiülesed.” Supranatsionaalne on: ÜRO koos enda allasutustega. Riiklikul tasandil peetakse silmas kogu riigis võimu omavaid institutsioone nagu valitsus koos
annaabi.ee 
