Nastik ja rästik
Need laigud on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Plekid
võivad olla ka keskelt ühendatud, moodustades heleda paela. Siiski võib Saaremaal kohata ka
täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Kuklalaigud puuduvad alamliigil Natrix natrix
astreptophora.
Pea
Mustjas pea eristub kerest selgesti. Pupillid on ümmargused nagu teistelgi nastiklastel. Pea
ülapoolel on väga suured soomused. Ülahuule moodustavad 7 (harva 6 või 8)
ülahuulesoomust (supralabialia), millest kolmas ja neljas moodustavad silma alumise ääre.
Silma ees asetseb ainult üks soomus (praeoculare), selle taga enamasti 3 või 4 silmatagust
soomust (postocularia).
Nastik elab kogu Euroopas (välja arvatud kõige põhjapoolsemad alad) ja Aasias kuni
Mongooliani, samuti Põhja-Aafrikas. Ta on ainus roomaja rästiku kõrval, kelle leviala ulatub
põhjapolaarjooneni.
Eestis on ta levinud rohkem Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni.
annaabi.ee 
