Uurimustöö Unetus
1.1 Mis on uni?
Varem võis une ülesandeid pelgalt oletada, kuid nüüdseks on meil sellest teada ka üht-
teist kindlat. Inimene magab umbes kolmandiku oma elust. Paljude arvates on uni
vastupidine seisund ärkvelolekule aju on passiivne. Tegelikult on unigi omamoodi
aktiivne protsess, mida juhivad teatud ajupiirkonnad. Me uinume, kuna aju laubapiirkond,
taalamus ja hüpotaalamus aktiviseeruvad.
Inimese ööpäevast unetsüklit juhib nn kontrollkell, mis asub aju osas, mille nimi on
suprachiasmatic nucleus (lad. k). Viimane saab vajalikke impulsse valguselt, mistõttu
pimeduse ja valguse vaheldumine ööpäeva jooksul on vältimatu elutingimus. (Uni...
2001: lk 4) See ei tähenda aga, et kui inimene ööpäeva jooksul ei viibi pimedas
keskkonnas (näiteks polaarpäev), et siis nihkub tsükkel kohe paigast. Põhjus on selles, et
bioloogiline kell on kujunenud väga pika aja jooksul.
Kui vaadelda und suhtes ööpäevarütmidega, siis saab selgeks, et uinumise tõenäosus on
annaabi.ee 
