Keeleteaduse alused: kordamisküsimused
Skolastikute periood oli u 1100-1500 ja siis arenes kõige enam keeleteaduslik teooria.
Praktiliste ladina keelee grammatikate kõrvale tekkisid ka nn spekulatiivsed grammatikad,
mille olulisim termin oli modus. Skolastikud toetusid Aristotelesele, kuid kujundasid selle
olude sunnil piibellikule maailmapildile. Grammatikas otsisid nad loogilisust ja
universaalsust, sest keel pidi olema jumalikku algupära.
Tähendus ja referents: Semantikas: significti (tähendus) ja suppositi (asendus)
eristus, mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides
tähendus-referents;
intensioon ekstensioon jm.
Nt hom tähendab `inimene', võib "asendada"
Sokratest
Formaalne asendus maailma entiteet;
Materiaalne asendus sõna ise (metakeeles)
Lause aktsepteeritavus: Aktsepteeritav lause tekib nelja Aristotelesest lähtuva põhjusliku
printsiibi koosmõjul:
materiaalne (causa materialis - mateeria) õiged sõnad