Eesti saunakuktuur
Loomade enesepuhastamist võib lugeda instinktiivseks tegevuseks. Inimesel on
pikemaajaliste kogemuste najal kujunenud instinktist teadlik pesemisvajadus. Juba
ürgajal puutus inimene kokku veega ja märkas, et vesi puhastab nahka, pesemine aga
parandab üldist enesetunnet ning aitab vältida haigusi. Ka ilumeele arenemine võis
soodustada puhtempiiriliselt omandatud pesemisvajaduse tugevnemist. Esialgu piirdus
pesemine suplustega jões, järves või meres. Pesemistele varjulisemates kohtades
lisandus oskus kasutada soojendatud vett. Vee soojendamiseks visati veenõusse lõkkes
kuumaks köetud kive. Selle tagajärjel tekkiv järsk vee aurustumine võis omada ka
rituaalse tähenduse. Hiljem ehitas inimene pesemiskohale tuulevarjuks seinad ümber
ja hakkas vett kallama kuumadele kividele(viskama leili). Nii võis tekkida sauna ja
kerise eellane ja võisid saada alguse leiliprotseduurid.