Kurepalu paisjärved
Viimased olid niisutuseesmärgiga
läedal olevate põldude niisutuse tarvis. Tühine ei ole ka asjaolu, et tollasel kalamajandil oli
kasulik omada veetagavara järve näol. Lisaväärtust andis järv kohalikele tekkima hakkavate
suvilakoperatiividele järv supluskoha ja maalilise vaatega.
Tulevik on järvele mitmekesine, kuna Kurepalu paisjärve väiksema järve kaldale on rajatud rand
(foto 4). Järgmisel aastal tehakse ka vajalikud proovid, et kinnitada rand suplusrannana. Samas
tuntakse muret, kuna järves toimuvad kiired kinnikasvamise protsessid. Seda ei pea tingimata
seostama vee koostise näitajatega, vaid loomuliku nähtusena. Esiteks on järv üsna madal
(keskmine sügavus 1,8 m) ning vooluvesi toob juurde üha settematerjali, mis annab hea
võimaluse taimese kinnitumiseks. Vältimaks kinnikasvamist tehakse järvel puhastusi (viimati
1998. aastal). Kui me ei teaks ka põhjusi, miks järv loodi võin väita, et praegu on Kurepalu