Eesti keele lauseõpetus 2010/2011
34. Mida on vaja teada fraaside õigekeelsusest?
Kui lausest tehakse nimisõnafraas, võib nimisõna laiendiks muutunud sõna säilitada selle
kuju, mis tal oli verbi laiendina. Seetõttu võivad täiendiks saada peale omastavaliste
nimisõnavormide ka nimisõna muud käändevormid, nt uks eluruumidesse (vrd Uks viib
eluruumidesse), kaassõnafraas, nt puhkus pärast tööd, määrsõna,
nt valjusti hüüdmine(vrd hüüab valjusti) ning tegevusnimi, nt suplemast tulek (vrd tuleb
suplemast), oskusrõõmu tunda (vrd oskab rõõmu tunda).
Kõik täiendid vastavad küsimusele missugune? Osa täiendeid võivad peale selle vastata
ka konkreetsematele küsimustele, nt venna (missugune?
kelle?) raamat, ukseluruumidesse (missugune? kuhu?).
Omadussõnaline täiend ühildub harilikult oma põhjaga arvus ja käändes, nt Kuulsast
arstist räägiti imelugusid.
Sellel üldreeglil on järgmised erandid:
1. Rajavas, olevas, ilma- ja kaasaütlevas käändes on ühildumine vaid osaline: