Tõde ja Õigus II Terve tekst
Aga ükski ei julenud teda selga katsuda. Siis astusin mina ligi
ja ütlesin: ,,Hoidke eest, poisid; ma näitan teile, kuidas keisermantlit kantakse." Ütlesin, ja
tõmbasin teise omale õlgadele. Samal silmapilgul äkki vana ise!..."
,,Noh ja siis?" küsis Indrek, keda lugu hakkas juba huvitama.
,,Mis siis! Teadagi, mis siis!" vastas Tigapuu kavala naeratusega. ,,Aga näed sa seda silti?
Kuidas meeldib? Päris kunsttöö kohe!"
Nad seisid väikese söögipoe ees, mille sildil aurav supivaagen, tükk vorsti, pool sinki, leiva- ja
saiakannikad. Mingisuguse imeliku, peaaegu nägematu laua ääres istus habemik mees ja
kühveldas suppi ammuliaetud suhu.
,,Vaata seda meest," seletas Tigapuu, ,,otse nagu elaks teine; muud kui mine istu teisele poole
lauda ja hakka kaasa helpima. Astume õige veidikeseks siia sisse, minu üks tuttav, õigem hea
sõber käib siin sagedasti söömas, ehk saame ta kätte, mul oleks teda vaja."