Seedimisfüsioloogia
Palju gaasimulle. Taime osakesed jäävad kerkinud kihti, või
veidi allapoole seda, kuni nad sisaldavad märkimisväärses koguses orgaanilist materjali, millest gaasi
saab moodustada. Kui gaaside moodustumine langeb, osakeste tihedus suureneb ning järkjärgult
vajuvad vatsa alumisse otsa. Osakeste suurus ja kuju samuti määravad kui kiiresti nad vatsa
alumistesse kihtidesse vajuvad. Mida suurem osake, seda kauem vajub. Keskmine ja viimane kiht
(vedeliku kiht) vatsast meenutab supilikku massi, mis koosneb märjast ja hästi peenestatud taimsest
materjalist, umbes 4-6% kuivainet. Viimane vedeliku kiht on valmis minema edasi võrkmikusse ning
sealt edasi kiidekasse.
Motoorika
Vatsa ja võrkmiku kontraktsioonid aitavad toitu eesmaos segada ja transportida kiidekasse. Samuti
aitab liigutada toit tagasi suhu mäletsemiseks ja nii ka gaase väljutada.
3 tüüpi kontraktsioone: a) toidu segamiseks (peamine); b) mäletsemiseks; c) gaasi väljutamiseks