haigetele ettenähtud toitu kilekottidesse topivad, et seda õhtupimeduses koju tassida (Raud 2008: 112). ,,Kari näljaseid!" porises kiltri lesk, vaadates matuseliste säravaid silmi, kui nood vorstirõngastest unistades jumalateenistust kuulasid ja hauda kinni ajasid (Kivirähk 2006: 47). Sel ööl ta sealt enam koju minna ei julgenud, jõi end täis ja magas kuudis koos kõrtsmiku koeraga, kes tundis sulase kuuel lehma hõngu ning lakkus teda nagu suurt supikonti, mille küljes veel küllaga liha (Kivirähk 2006: 55). Hommikul polnud tuisk ikka veel vaibunud ning rehepapp mässis end tugevasti kasuka sisse, enne kui söandas nina välja lumemöllu kätte torgata (Kivirähk 2006: 151). ,,On tõestatud," kõneles ta, ,,et asjad ei saa olla teisiti: kuna kõik on tehtud teatavaks otstarbeks, siis on on see otstarve tingimata ka kõige parem. Pandagu hästi tähele: ninad on tehtud prillide kandmiseks, ja meil ongi prillid
rauapuudusaneemiat (Eesti Arst 8, 2001), siis ei peeta vajalikuks juua piima üle 400 ml päevas. o eelistada magusate lisanditega piimatoodete ja kohupiima asemel lisanditeta keefirit, jogurtit ja kohupiima valmistada laste toitu peamiselt keetes ja hautades pakkuda 2–3 korda nädalas suppi. Supi ja kastmepuljongi valmistamisel eelistada puljongipulbrile ja -kuubikutele supikonti ja liha mitte kasutada põhitoiduna konserve või konservidel põhinevaid toite pakkuda iga päev rukkileiba, puu- ja köögivilju, piimasaadusi ning liha või kala anda iga päev lastele köögivilju (köögiviljade hulka ei arvestata kartulit), sh värskeid o pakkuda lasteaedades toore segaköögiviljasalati asemel köögiviljalõike pakkuda värskeid puuvilju vähemalt kolm korda nädalas
annaabi.ee 
