4 vaja kvantmehaanikat). Kahjuks on kvantmehaanika ja üldrelatiivsusteooria ühtesobitamatud, võrrandites mõlemaid korraga kasutades saadakse vastusteks mõttetusi. Kuid vaadeldes elementaarosakesi dimensioonitute punktide asemel ühemõõtmeliste stringidena, on võimalik kvantmehaanikat ja gravitatsiooni (st üldrelatiivsusteooriat) koos kasutada. Selline lahendus asjale toob aga superstringiteooriasse vähemalt 10-mõõtmelise aegruumi (niisiis ei ole tegemist mitte igapäevase 4-mõõtmelise aegruumiga, milles on ainult kolm ruumimõõdet ja üks ajamõõde, vaid ühele ajamõõtmele lisandunud vähemalt üheksa ruumimõõdet). Mõtte, et Universumil võib olla rohkem kui 3 ruumimõõdet, esitasid juba viiskümmend aastat enne superstringiteooriat, st 1920ndatel, poola füüsik Theodor Kaluza ja rootsi füüsik Oskar Klein
Selle teooria idee on iseenesest väga lihtne universumid ei eksisteeri korraga koos, vaid tekkivad üksteise järel. Ühe universumi lagunemine ja kokkukukkumine põhjustab Suure Paugu, mille tagajärjel tekkib uus universum (Greene, 2011). Viies versioon on maastiku multiversum, mis taaskord toetub ühele stringi teooria osale. Seda osa nimetatakse Calabi Yau haruks (Weisstein, 2013). Tema juured füüsikas asuvad küll stringiteoorias, kuid kasvavad edasi superstringiteooriasse ning areneb alles sealt lõplikult välja. Superstringi teooria sarnaneb ühendusteooriatele. Superstringi teooria katse panna kõik osakesed ja fundamentaalsed loodusjõud ühte valemisse nii, et nad on ühe pisikese hästi sümmeetrilise stringi poolt tekitatud lained(Schwarz,2000). Sellegi multiversumi tagamaad on üldiselt arusaadavad. Nimelt toetub see teooria Calabi Yau vormidele. Kvantum kõikumised tekitavad mingi Calabi Yau osas
annaabi.ee 
