"superrhenana" - 1 õppematerjal

Okaspuude luhikonspekt 2012

Peamiselt kasvukohast tingitud puude suurte välistunnuste varieeruvuse järgi on harilik mänd jagatud mitmeks alamliigiks või teisendiks. Näiteks madalatüveline ja okslik rabamänd (P. sylvestris var. nana) või rannaluidetel meretuulte poolt mõjutatud ühekülgse võra ja viltuse tüvega madal P. sylvestris f. deflexa. Omal ajal tekitas meie metsakasvatuses probleeme kõvera ja oksliku tüvega ning Eesti kliimaoludele ebasobiv darmstadti mänd (P. sylvestris var. superrhenana, var. haguenesis). Need tänaseks raiutud rohked darmstadti männipuistud rajati aastatel 1870­1885 Saksamaalt Darmstadti seemneäridest ostetud seemnetega. Hariliku männi kõige paremakasvulisem ning majaduslikult kõige hinnatuim on aga sihvaka ja sirge tüvega ­ riia mänd (P. sylvestris var. rigensis; var. septentrionalis). Eestis moodustab riia © Ivar Sibul 2007 ­ 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 31