Jõevähk
Regenereerimise kiirus oleneb kestumise sagedusest ja on noortel vähkidel tunduvalt
suurem. Sõra regeneraadid erinevad pikka aega normaalsetest sõrgadest. Kasvades
kiiresti pikkuses, jäävad nad suhteliselt kitsamaks ja õhemaks. Ka esineb sõra
regeneraatide hulgas sageli mittetäisväärtuslikke moodustusi. Näiteks ei pruugi
sõrapooled omavahel kokku sobida ebanormaalse kõverdatuse tõttu. Sõra üksikute lülide
vigastamine võib esile kutsuda ülemääraliste e superregeneraatide arengu. Sõra
taastamiseks kulub aastaid[1]
7. Jõevähi ohustatuse põhjused
Hinnanguliselt on viimase sajandi jooksul jõevähi arvukus vähenenud sadu kordi. Sellel on
mitmeid põhjusi, neist kaalukaimad on vähihaigused ja veekogude rikkumine, näiteks
reostamine, aga ka nõukogude ajal tehtud maaparandustööd, mille tulemusel tehti
looduslikest jõgedest kraavid.
Vähil on ka looduses vaenlasi, näiteks ameerika naarits ehk mink. Vähki sööb ka saarmas,
kes on Eestis kaitse all
annaabi.ee 
