Füüsikaline maailmapilt
Selguse saame Huygensi printsiibi abil. Kui joonistada
tasapinnalisele avaga tõkkele langevad tasalaine frondid , siis on näha, et ava keskosas
levib ka pärast ava läbimist tasalaine, kuid ava servadest lähtuvad keralained. Seega ava
taga tungib elementaarlainete puutepind ruumi piirkonda kuhu tasalaine kiired ei saa
levida. See ongi laine levimine tõkke taha, mida nimetatakse difraktsiooniks.
Kui on kaks või rohkem laineallikat, mis juhtub siis lainetega? Lained liituvad
(superposeeruvad), häirimata teineteist. See tähendab, et mingi keskkonnaosakese kaugus
tasakaaluasendist on määratud liituvate lainete hälvete geomeetrilise summaga. Sellist
väidet lainete liitumise kohta nimetatakse superpositsiooni printsiibiks. Kuna tegemist
on printsiibiga, siis seda millestki tuletada ei saa, see on eksperimentaalne fakt.
Kui üksikuist lainetest tingitud võnkumiste faaside vahe on keskkonna igas punktis
muutumatu, siis nimetatakse laineid koherentseteks. Koherentsetel lainetel on
annaabi.ee 
