Põhiliste plastide leiutamine ja ajalugu
töötlusele vastupidavaid ja kuumakindlaid plaste, mida on võimalik kasutada ka
metallide aseainena (näiteks kevlar (1965) on ca 5 korda tugevam kui metallid).
13
Kevlari omadused olid nii vapustavad, et DuPonti labor pidi saatma välja pressiteate,
kus kinnitas, et pole seda materjali saanud tulnukatelt(!) [16].
Selliseid plaste hakati nimetame tehnopolümeerideks ning ehitusplastideks (ing. k.
polymers for engineering) või isegi superplastideks. Selliste materjalide hulka
loetakse polükarbonaadid, polümetüülpeneenid, atsetaatvaigud, polüfenüleen-
oksiidid, ionomeerid, polüsulfoonvaigud, polüimiidid, polüfenüleensulfiidid ja
polübutüleen tetraftalaadid. Kuigi polükarbonaatidega katsetati juba 1898, läksid nad
tööstuslikku tootmisse alles 1959 Saksamaal ning USA-s. Polükarbonaate