SUPERNOOVA NIMI1 NIMI2 Sissejuhatus · See ettekanne räägib Supernovast, selle tekkest ja olemusest · Saab näha huvitavat ja lummavat pildimateriali · Saab vastused küsimustele: · Mis on supernova? · Kuidas see tekib? Supernoova · Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. · Energia hulk, mis plahvatusel vabaneb on võrreldav selle energia hulgaga, mis Päike kogu oma eluea jooksul kiirgab. · Supernoova saab tekkida Päikesest vähemalt 8 korda massiivsemast üksik- või kaksiktähest. · SN 1054 Teke ja põhjused · Üksiktähe plahvatuse põhjuseks on tuumakütuse lõppemine. Tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab ja järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps. · Kaksiktähe korral areneb suurema massiga täht kiiremini, tema tuumakütus lõppeb ning tekkib valg...
Viimasel ajal tulevad paljud meteoriidid Maale ka väljaspoolt päikesesüsteemi. Kui meteoriit langeb maapinnale tekitavad nad meteoriidikraatreid. Kaali kraater Saaremaal, Jlumetsa kraatrid Põlvamaal. Neugrundi meteoriidikraater mere põhjas. TÄHTEDEVAHELINE AINE Lisaks väikekehadele, mis peale planeetide tiirlevad ümber päikese ja tähtede on ka kosmilist tolmu, ning prügi. See muudab paljud taevakehad meile nähtamatuks. MUST AUK Mustad augud on taevakehad, kui supernoovast järele jäänud tähetuuma mass on väiksem kolme päikese massist tõmbub see kokku üliheledaks neutrontäheks. Suurema massi korral ei ole olemas jõudu, mis suudaks raskusjõule vastu seista. Tähe kokkutõmbumine jätkub ja nii tekibki must auk, kus raskusjõud on sedavõrd suur, et mitte miski (isegi valgus) ei suuda selle pinnalt väljuda. Gravitatsiooniväli aina kasvab ja muutub lõpmatuseni. Öeldakse, et musta augu ümbruses muutub
mass, et teha heeliumist süsinikku, siis temast saab Valge kääbus. Valge kääbus Väike täht, mis koosneb põhiliselt degenereerunud elektron mateeriast. Tähe õrn valgus tuleb säilinud termotuuma energiast, mida kääbus edastab. Supernoova Supernoova on tähe plahvatamine, mis on väga tugeva valgusega ja valgustab hetkeks terve galaktika hääbudes mitme nädala/kuu vältel. Plahvatus lennutab laiali enamus tähe materialist. Neutron täht Supernoovast alles jäänud tähe materjal. Sellised tähed koosnev peaaegu täielikult neutronitest. Neutron tähed on väga kuumad ja on kaitstud edasi lagunemise eest. Must auk Mustad augud moodustuvad väga massiivse tähe plahvatamisel alles jäänud mateeriast. Nad on nii tihedad ja suure külgetõmbe jõuga, et nad väänavad valgust enda ümber ja sellepärast ei ole neid näha. Täht areneb kolmel erineval viisil 1 2 3 Tähe arengu variant nr 1. Tähe arengu variant nr 2.
Aine surutakse kääbuse pinna lähedal tugevas gravitatsioonis kokku ning selle temperatuur tõuseb. Kui aine juurdevoolu jätkudes ületab kääbuse mass 1,4 Päikese massi, algab äkiline kogu kääbust hõlmav termotuumareaktsioon ning kääbus hävib supernoova plahvatuses. Slaid 4 Supernoovad saavad oma nimetuse aastaarvu järgi. Pildil on näha 1572. aasta novembri alguses plahvatanud supernoovat Kassiopeia tähtkujust, mis kannab nime SN (SuperNova) 1572. See on üks kaheksast supernoovast, mida on ajaloodokumentide kohaselt palja silmaga nähtud ning seda on peetud üheks tähtsamatest sündmusest astronoomia ajaloos. "Uue tähe" sünd aitas põhjalikult muuta antiikajast peale püsinud mudeleid taevast ja maast, mille kohaselt peeti kinnistähtede maailma igaveseks ja muutumatuks. Sellest algas tohutu revolutsioon astronoomias, kuna asuti koostama paremaid tähekaarte ning selleks oli omakorda tarvis järjest täpsemaid astronoomilisi vaatlusi teha võimaldavaid instrumente.
Nähes taevas niisuguseid tähti, võib seal lähedal oletada mustaaugu olemasolu. Kui valge kääbusega ühineb teise valge kääbuse ainet, näeme tohutut valgussähvatust ehk noovat. Noovad võivad kiirata nähtavat valgust ja röntgenlaineid, sest teise tähega ühinedes toimub termotuumaplahvatus ja vabaneb tugev osakeste vool. Noovades sünnib palju raskeid elemente, mis ei saa tekkida ühelgi muul moel. Erinevalt supernoovast jäävad mõlemad tähed pärast plahvatamist alles ja noova võib korduda. Kokkuvõte Tähed ja planeedid on oluliselt erinevad. Planeedid on surnud taevakehad, millel puudub oma energiaallikas, vaid peegeldavad oma tähe valgust. Tähed toodavad oma valguse ise. Tähe keskosas töötab võimas aatomijõujaam, millest vabanev energia kuumutab tähte sedavõrd, et tema pinnalt vabaneb palju valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust.
täht ei suuda enam endisena püsida, vaid vajub oma võimsa raskusjõu mõjul kokku. Keskosa kokkuvarisemine tuhandiku sekundi jooksul valgest kääbusest palju tihedamaks kehaks vabastab nii palju neutriinosid, et need rebivad väljapoole tormates tähe väliskihid laiali. Selline plahvatus on Maal jällegi nähtav supernoovana. 8 Teist tüüpi supernoovast jääb niisiis järele kas ainult paljas tuhk või ebatavaliselt tihe leha, mis arvutuste järgi on kas neutrontäht või must auk. Supernoova paisuvad välisosad kiirgavadki seda valgust, mida nähakse Maal. Mõne päeva jooksul pärast plahvatust, kui supernoova on kõige heledam, on tema paisuv kest nii suur, et selle sisse mahuks ligikaudu kogu Päikesesüsteem. Maal tehtud mõõtmised on näidanud, et kest paisub kiirusega umbes 5000 km/s
annaabi.ee 
