Essee "Ukraina lugu läbi Tõmošenko teekonna gaasiprintsessist peaministriks ja üheks daamiks"
erakätesse" arvas ta. Tõmosenko plaani järgi kuulusid erastamisele vaid kahjumiga ettevõtted,
kusjuures ka nendest pidi riik endale osa aktsiaid jätma. ,,Pole tähtis, kui palju neid on viis,
kümme, viisteist protsenti, ja mitte selleks, et kontrollida, aga selleks, et teenida endale raha.
Riik saab ainult täita minoriteedi osa ning ainult võtta vastu raha oma eelarvesse." (Ibid.)
Tõmosenko oli veendunud, et riigi efektiivselt tööle panekuks tuleb tal luua
superkorporatsioon Ukraina, mida juhiks loomulikult tema. Just temal oli varasemalt kogemus
juhtida korporatsiooni, mille käive oli neljandik Ukraina SKPst. Kuid et riik vanade
oligarhide asemel üksnes uusi ei tekitaks, siis pidi uus juhtide põlvkond saama riigilt
vääriliselt tasustatud. Iseenesest olid ideed tol ajal Ukrainasse üsna sobilikud. Varasem
oligarhide klikk tuli sarnaselt Venemaale kukutada, kuid kui eesmärgiks oli erinevalt Putinist
annaabi.ee 
