Maateaduste kordamisküsimused
superkontinendiks, mis võib ühtse tervikuna püsida 200 400 milj aastat enne kui laguneb uuesti
mandrite "kildudeks"koos nendevaheliste ookeanide tekkega. Viimane hiidkontinent, A.Wegeneri
nimetatud Pangea, moodustus 350 miljonit ja hakkas lagunema 160 milj aastat tagasi. Meie elame
praegu Maa "hiidkontinentide kalendri" järgi selle viimase hiidkontinendi lagunemise ajastul.
Varasematest superkontinentidest on andmeid veel ligikaudu 1 miljard, 1.6 ning 2.5 miljardit aastat
tagasi eksisteerunute kohta. Hiidmandrid on nt Gondwana(Mesosoikumis umbes 200 Ma),
Rodinia, Pangaea ja Lauraasia(Mesosoikumi lõpul).
6.Murrangu struktuursed elemendid. Murrangpind, lasuv ja lamav plokk.
Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete
lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud