Euroopa ja Eesti õigusajalugu
Tähtsamaid krim. asju otsustas maapäeva poolsed Meeskohtunikud koos aadlikest
kaasistujatega. Ajastu lõpupoole Adrakohtud, kelle ülesandeks oli ka kõrgemate kohtute
otsuste täideviimine. Mõisakohtu kohtunikuks oli mõisnik koos talupoegadega esindajate ja
rüütelkonna peamehega, kes oli administratiivse võimu esindaja. Luterliku kirikukorralduseni
ei oldud jõutud, seepärast loodi Saare-Muhu superintendantkond eesotsas vaimuliku ja
superintendandiga, oli piiskopi funktsiooni täitjaks, viseeris kohalikke kirikuid ja seisis nende
huvide eest. 1562 hakkas kehtima Taani kirikuseadus, nüüdsest kaebused arutlusel
Kuressaare lossikohtus, millest vajadusel võtsid osa ka vaimulike esindajad. Kohapeal
tegutsesid talupoegade valitud vanemad, külavanemad, kupjad ja vardjad. Mõisate
ülemvalitsejad allusid provintsi pealikule.
15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis