Valdur Mikita
Mikita kaks peamist sõnumit on et Eesti on eriline ja et meie rahvusliku mentaliteedi
alusmüüris on vaheldumisi kasutatud animismi ja kristlust. Loodususundit muidugi rohkem,
sest siin on kõigile selge, millesse uskuda kivid, allikad ja metsatukad olid igaühel
käepärast.
Raamatust leiame ühtpidi meid vaimustavaid, kuid samas ka meie harjumuspäraste
mõttekäikude üle irvitavaid utoopiad, mille üheks olemuslikuks kokkuvõtteks on prognoos
tuhandeks aastaks: ,,Superintelligentsete reheahjude tsivilisatsioon avastab planeedi Maa, kuid
kahjuks on selleks ajaks kogu inimkond degradeerunud käsnadeks. Hea uudis on see, et
käsnad räägivad eesti keelt".
Mitmiktaju rikastab. Tõepoolest võib nõnda avatud meeltega inimest ainult kadestada. Autori
kui sünesteedi peas ja kehas toimub justkui neuroloogiline ,,klaaspärlimäng" tekib seoseid,
milleni ,,tavalised inimesed" kergesti ei ulatu. Ruumi kodustamine ja taimedega kõnelemine
annaabi.ee 
