Rootsi aeg
riigist väljasaatmine. Luterlust peeti Rootsis riigikorralduse üheks tähtsamaks tugisambaks.
Usk polnud inimese eraasi, vaid riikliku tähtsusega küsimus. Tallinnas ja Riias loodi
linnakodanike initsiatiivil omaette luterlik kirikuorganisatsioon juba enne Liivi sõda. Kujunesid
välja territoriaalkirikud. Eestimaa kirikujuht oli piiskop, keda kirikuvalitsemisel abistas
konsistoorium ehk kirikuvalitsus. Liivimaal oli kirikujuht superindentent, keda toetas
konsistoorium. Saaremaa kirikukorraldus sarnandes Liivimaa omaga.
6) Haridus ja kirjasõna- talurahva haridus, kõrgem haridus, Eestikeelne kirjasõna
Korraldati Forseliuse seminar, kus õpiti usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist.
Eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine. Vaikselt hakkas välja
kujunema talurahvakoolide võrk. Hakkas levima talupoegade hulgas lugemisoskus, oluline
osa oli koduõpetusel.