Valgud- koosnevad ah, nende kaudu jõuab pärilik info tunnustesse Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon- matriitssüsteemireaktsioonid Nukleosiid- suhkur + lämmastikalus Nukleotiid- suhkur+ lämmastikalus+ fosfaatrühm ( lisaks nukleiinhappe mood. On teisi ül: ATP, koensüümide koostises- CoA, signaalmolekul-cAMP Nukleiinhape- tekib kui nukleotiidid seostuvad omavahel fosfodiestersildadega. Nukleosoom- kromatiinaine struktuurelement, DNA on keerdnud ümber 8 histooni gloobuli. Superheeliksi struktuur kaitseb DNA-d DNAaaside eest ( topoisomeraasi toimel moodustub) Heterokormatiin- inaktiivne DNA, tsentromeeri ja telomeeri piirkond Eukromatiin-aktiivne DNA 2. DNA/RNA nukleotiidne koostis (tüüp/nimetus, komplementaarsus) A ja G puriinalused ja C,T, U pürimidiinalused DNA- fosfaatrühm, nukleotiid A=T ja GC, suhkur (desoksüriboos) ühe suhkru hüdroksüülgrupile, liitub teise suhkru fosfaargrupp, RNA- fosfaatrühm, nukleotiid A=U ja GC, suhkru (riboos)
d on paljad RNA-d , replikatsiooniproduktid pakitakse nukleokapsiidi juba sünteesi käigus. Selts Mononegavirales Jaguneb nelja sugukonda: Rhabdoviridae Paramyxoviridae Filoviridae Bornaviridae (ainukesed mis replitseeruvad tuumas) Rhabdoviiruste virionid on “kuuli” kujulised ja koosnevad kahest peamisest struktuurist: Nukleokapsiidi: Spiraalne RNP (ribonukleoproteiin) moodustab virionis “superheeliksi” ja koosneb genoomsest RNA-st ja temaga seondunud polümeraas-kompleksist. Viimase moodustavad RNAd ümbritsev nukleokapsiidivalk (N-valk), L-valk (RdRp) ja P-valk (fosfoproteiin). Ümbris koosneb plasmamembraanist pärinevatest lipiididest ja VSV valkudest: o G-valk (transmembraane glükoproteiin) moodustab umbes 400 trimeerset “oga” o M-valk (perifeerne maatriksvalk) stabiliseerib G-valgu trimeere ja
annaabi.ee 
